Wies Mosesse Ramat
488 
ma tahhan räkida, ja sinna Ma,
kule mo su könned.
2.
Mo öppetus tilkugo kui
wihm, mo könne jooksko kui
kaste; kui penike wihm nore
rohho peäl ja kui wihma pisad
rohho peäl.
3.
Sest ma kulutan ülles
Jehowa nimme; andke suur au
meie Jummalale.
4.
Temma on se kaljo, kelle tö
on laitmatta: sest keik temma
teed on, ni kui kohhus, #
Jummal on ustaw ja ilma
köwwerusseta; öige ja öiglane
on temma.
5.
Ons temma nende wasto
pahhaste teinud? ei mitte!
temma lapsed on isse
ennestele häbbiks; se on üks
pörane ja arrapöördud suggu.
6.
Kas teie piddite sedda
Jehowale tassuma? sa jölle ja
tarkusseta rahwas! Eks temma
olle so issa, kes sind on
ennesele saatnud? temma on
sind teinud ja sind
walmistanud.
7.
Tulleta mele need
ennemuistsed päwad, pange
tähhele need aastad ühhest
pölwest teise: küssi omma issa
käest, ja se annab sulle sedda
teäda, omma wanna rahwa
käest, ja nemmad räkiwad
sedda sinnule.
8.
Kui se keige üllem rahwale
pärris-ossa jaggas, kui ta
Adama lapsed ühhest
ärralahhutas: seädis ta rahwa
raiad Israeli laste arro järrele.
9.
Sest Jehowa jauks on
temma rahwas, Jakob on ta
pärris-ossa nöör.
10.
Ta leidis tedda körwe Ma
peält ja tühjast paigast ja
lanest, kus ullumist: ta piras
temma ümber, ta andis
temmale moistust, ta hoidis
tedda kui omma silmaterra.
11.
Nenda kui kotkas omma
pessakonna öppetab lendma ja
lähwitab omma poegade ülle,
nenda lautas Jummal ommad
tiwad, wöttis tedda ja kandis
tedda omma tiwa sulgede peäl.
12.
Jehowa üksi juhhatas
tedda, ja ükski woöras jummal
polnud temmaga.
13.
Ta laskis tedda ülle
keigekörgematte Ma kohtade
söita, ja temma söi wilja wälja
peält, ja ta immetas tedda
meega kaljust ja ölliga
keigekowwema kiwwikaljust.
14.
Ta andis temmale woid