Kohtomoistiatte Ramat.
604 
ümmardajal ja sel poisil, kes
so sullaste jures, ei olle
ühhestki asjast pudo.
20.
Ja se wanna mees ütles:
Rahho olgo sulle! keik mis sul
agga waiak, se on mo kä, ärra
jä agga mitte öseks turro
peäle.
21.
Ja ta wiis tedda omma
kotta ja seggas eeslidele
sömaaega, ja nemmad
pessesid ommad jallad, ja söid
ja jöid.
22.
Kui nende meel hea olli,
wata siis piirsid se koia ümber
liñnamehhed, kes pahharetti
suggu, ja kopputasid ukse
peäle, ja rööksid se wanna
mehhe se koia issanda wasto
ja ütlesid: To wälja se mees,
kes so kotta tulnud, et meie
tem~aga häbbematta tööd
teme.
23.
Ja se mees se koia issand
läks wälja nende jure ja ütles
nende wasto: Ei mitte mo
wennad, et ärge tehke mitte
kurja, sepärrast et sesinnane
mees on mo kotta tulnud, ärge
tehke sedda jölledust mitte.
24.
Wata seäl on mo tüttar
üks neitsit, ja temma liignaene,
kül ma tahhan neid wäljatua, ja
neid naerge ärra ja tehke
nendega, mis teie melest hea
on: agga selle mehhega ärge
tehke sedda jölledat asja mitte.
25.
Agga need mehhed ei
tahtnud temma sanna kuulda;
siis hakkas se mees om~ast
liastnaesest kinni ja wiis tedda
wälja nende kätte oue, ja
nemmad said temmaga ühte ja
teggid immet temmaga keige
se ö hom~ikoni, ja lasksid
tedda miñna, kui hakkas
koitma.
26.
Ja se naene tulli koido aial
ja langes se mehhe koia ukse
ette mahha, kus temma issand
sees olli, kunni walge sai.
27.
Ja temma issand tousis
hom~iko ülles, ja teggi koia
uksed lahti ja läks wälja, et ta
piddi omma teed käima; ja
wata, se naesterahwas ta
liignaene olli maas koia ukse
ees, ja temma käed läwwe
peäl.
28.
Ja ta ütles temmale: Touse
ülles ja läkki ärra; agga ta ei
wastand mitte, siis wöttis ta
tedda eesli selga, ja se mees
wöttis kätte ja läks omma
paika.
29.
Ja kui ta omma koio sai,