Rutti Ramat
617 
tähhele pannema sedda paika,
kus ta mahha heitnud, siis
minne ja wötta temma jalge
katte ülles ja heida mahha; kül
ta siis sulle annab teäda, mis
sa pead teggema.
5.
Ja temma ütles ta wasto:
Keik, mis sa mulle ütled,
tahhan ma tehha.
6.
Ja ta läks alla rehhallusse
jure ja teggi keik seda möda,
kui temma äm olli käsknud.
7.
Ja kui Poas sai sönud ja
jonud ja ta meel hea olli, siis
läks ta ja heitis mahha wirna
otsa, ja Rut tulli hiljokeste ja
wöttis temma jalge katte ülles
ja heitis ennast mahha.
8.
Ja se sündis kesk ö aeges,
et se mees hakkas wärrisema
ja löi ennast kokko, ja wata
üks naesterahwas maggas
temma jalge katte al.
9.
Ja ta ütles: Kes sa olled? ja
temma ütles: Ma ollen Rut so
ümmardaja; lauta nüüd omma
ölm omma ümmardaja peäle,
sest sinna olled se lunnastaja.
10.
Ja ta ütles: Onnistud olgo
sa Jehowale mo tüttar, sa
olled omma wiimse hea töga
parreminne teinud kui
essimessega, et sa ei olle
mitte poismeeste järrele läinud,
ei kehwa egga rikka järrele.
11.
Ja nüüd mo tüttar, ärra
karda, keik, mis sa mulle ütled,
tahhan ma sulle tehha: sest
keik mo liñna-rahwas teab, et
sa üks wahwa naene olled.
12.
Ja nüüd se on kül tössi, et
minna lunnastaja ollen: agga
üks lunnastaja on ka, kes
liggem on mind.
13.
Jä seks öseks seie, ja se
sünnib hom~e warra, kui
temma sind tahhab lunnastada,
hästi! siis lunnastago temma; ja
kui ei olle ta mele pärrast sind
lunnastada, siis tahhan minna
sind lunnastada, ni töest kui
Jehowa ellab; magga
hom~ikoni.
14.
Ja ta maggas temma jalge
katte jures hom~ikoni, ja tousis
ülles, enne kui teine teist woib
tunda; ja Poas ütles: Ärgo sago
teäta, et üks naesterahwas siin
rehhe-alluses käinud,
15.
Ja ütles: To tenna se rie,
mis so peäl on, ja pea sedda;
ja ta piddas sedda, ja temma
moötis kuus moöto odre ja
panni temma selga ja läks
liñna.
16.
Ja temma tulli omma