Essimenne Mosesse Ramat
61 
temma wasto: Et astu liggi mo
poeg, ja anna mulle suud.
27.
Ja ta astus liggi ja andis
temmale suud; siis tundis ta
temma riette haiso ja önnistas
tedda ja ütles: Wata minno poia
hais on kui wälja hais, mis
Jehowa on önnistanud.
28.
Jummal andko nüüd sulle
taewa kastest ja Ma rammust ka
paljo wilja ja wärsket wina.
29.
Rahwas peawad sind tenima
ja paljo rahwast so ette
kummardama: olle sa omma
wendade ¤ issand, ja so emma
lapsed peawad so ette
kummardama; ärranetud olgo
kes sind ärraneedwad, ja
önnistatud olgo kes sind
önnistawad.
30.
Kui se sündind, et Isaak sai
Jakobit önnistanud, kui ka
sündind, et Jakob omma issa
Isaaki jurest olli otse wäljaläinud:
siis tulli temma wend Esaw
ommast liñno-laskmissest.
31.
Ja ta teggi ka maggusat
roga ja wiis omma issa jure, ja
ütles omma issale: Wötko mo
issa kätte ja sögo omma poia
metsa-linnust, et so hing mind
wöttaks önnistada.
32.
Ja temma issa Isaak ütles
temmale: Kes sa olled? ja ta
ütles: Minna ollen so poeg, so
essimenne poeg Esaw.
33.
Ja Isaak wärrises üpris
wägga sure wärrisemissega ja
ütles: Kes on siis se, kes lindo
olli lasknud ja töi mulle, ja ma
söin keigest, ennego sinna tullid,
ja ma önnistasin tedda: kül se
jääb ka önnistud.
34.
Kui Esaw omma issa sannad
kulis, siis kissendas temma üpris
wägga sure ja kibbeda
kissendamissega¤ ja ütles omma
issale: Önnista mind, mind ka,
mo issa.
35.
Ja ta ütles: So wend on
kawwalussega tulnud ja sinno
önnistusse ärrawötnud.
36.
Ja temma ütles: Eks temma
nimmi öiete Jakobiks ei hüta?
sest ta on mind jo kaks puhko
kawwalaste petnud: mo
essimesse sündimisse öigust
wöttis ta ärra ¤, ja wata nüüd
on ta minno önnistusse
ärrawötnud. Ja ta ütles: Eks sa
polle minnule önnistust
isseärranes hoidnud?
37.
Ja Isaak wastas ja ütles
Esawile: Wata ma ollen tedda so