Essimenne Mosesse Ramat
62 
issandaks pannud, ja keik
temma wennad ollen ma
temmale sullasiks annud, ja wilja
ja wärsket wina temmale
murretsenud, ja mis pean ma
nüüd sulle teggema, mo poeg?
38.
Ja Esaw ütles omma issa
wasto: Mo issa, ons sul agga se
ainus önnistus? önnista mind,
mind ka, mo issa. Ja Esaw töstis
omma heäle ja ¤ nuttis.
39.
Ja temma issa Isaak wastas
ja ütles tem~a wasto: Wata so
ello-asse peab wäggew Ma
ollema ja taewa kastest üllewelt
peab ta märga sama.
40.
Ja ommast moögast pead
sa ellama, ja omma wenna
tenima¤, ja peab sündima, kui
sa saad woimust sanud, kui sa
aiad siis temma ikke omma
kaela peält ärra.
41.
Ja Esaw wihkas Jakobit se
önnistusse pärrast, misga ta issa
tedda olli önnistanud; ja Esaw
mötles ommas süddames: Kül
mo issa leinamisse päwad
tullewad liggi, sest ma tahhan
omma wenna Jakobi ärratappa.
42.
Ja Rebekkale anti temma
wannema poia Esawi sannad
teäda, ja ta läkkitas ja kutsus
omma norema poia Jakobi ja
ütles temma wasto: Wata so
wend Esaw trööstib ennast sega,
et temma sind tahhab ärratappa.
43.
Ja nüüd mo poeg, kule mo
sanna ja wötta kätte, pöggene
Harani-liñna mo wenna Labani
jure,
44.
Ja jä temma jure monneks
päwaks, senni kui so wenna
tulline wihha saab möda läinud:
45.
Senni kui so wenna wihha
sinno pärrast saab möda läinud,
ja temma sedda ärraunnustanud,
mis sa temmale olled teinud; ja
ma tahhan läkkitada ja sind
lasta seält ärratua: mikspärrast
pean minna ka teist mollemist
ühhel päwal lahti sama?
46.
Ja Rebekka ütles Isaaki
wasto: mul on tüddimus ommast
ellust Hettide tüttarte pärrast;
kui Jakob naese wöttab Hettide
tütrist, sesinnatse Ma tütrist, kui
need on, mis mo ello siis
maksab?
28.
Peatük.
Jakob lääb käima: Jehowa
önnistab tedda: Jakobi tootus.