Essimenne Samueli Ramat
652 
32.
Ja rahwas kippus sagi
kallale, ja wötsid puddolojuksid
ja weiksid ja nore weiksid, ja
tapsid maas ärra, ja rahwas
söi sedda werrega.
33.
Ja Saulile anti teäda ja
ööldi: Wata need rahwas tewad
patto Jehowa wasto lihha
werrega sües; ja temma ütles:
Teie ollete pettust teinud,
weretage nüüd mo jure üks
suur kiwwi.
34.
Ja Saul ütles: Minge senna
ja tenna rahwa sekka ja üttelge
neile: Toge mo jure iggaüks
omma härg ja iggaüks omma
puddolojus, ja tapke siin ja
söge, et teie mitte Jehowa
wasto patto ei te werrega
sedda sües: ja keik rahwas
töid iggaüks omma härja
omma käega sel ösel, ja tapsid
seäl ärra.
35.
Ja Saul ehhitas altari ülles
Jehowale, se olli se essimenne
altar, mis ta Jehowale
üllesehhitas.
36.
Ja Saul ütles: Läkki alla
Wilistide järrele öse ja risugem
neid hom~iko walgeni, et meie
neist ühteainust jälle ei jätta; ja
nemmad ütlesid: Te keik, mis
so melest hea on ; ja preester
ütles: Läkki seie liggi Jummala
jure.
37.
Siis küssis Saul Jummalalt:
kas ma pean Wilistide järrele
allaminnema? kas sa tahhad
neid Israeli kätte anda? agga
Jummal ei kostnud temmale
sel päwal mitte.
38.
Siis ütles Saul: Keik rahwa
üllemad, tulge teie, ja tundke
ja wadage, misga se pat tänna
on sündinud;
39.
Sest ni töest kui Jehowa
ellab, kes Israeli on peästnud,
kui se ka olleks Jonatani mo
poia sü, siis peab ta surma
surrema; ja ükski ei wastand
temmale keige rahwa seast.
40.
Ja Saul ütles keige Israeli
wasto: Olge teie ühhel polel, ja
minna ja mo poeg Jonatan
tahhame teisel polel olla; ja
rahwas ütlesid Sauli wasto: Te,
mis so melest hea.
41.
Ja Saul ütles Jehowa
Israeli Jummala wasto: Sada
ette, kes wagga! siis sadi
Jonatani ja Sauli liisko läbbi
kätte, agga rahwas said lahti.
42.
Ja Saul ütles: Heitke minno
ja mo poia Jonatani wahhele
liisko ; siis sadi Jonatani kätte.
43.
Ja Saul ütles Jonatani