Essimenne Samueli Ramat
671 
18.
Ja Jonatan ütles temmale:
Hom~e on noor ku, siis sind
näikse waia ollewad, sest et so
asse tühhi on.
19.
Ja kolme päwa pärrast
tulle ruttuste alla ja minne
senna paika, kus sa woid
warjul olla sel päwal, kui se
assi sünnib, ja jä siñna Aseli
kiwwi jure.
20.
Ja minna tahhan kolm
noolt körwale lasta, otsego ma
lasseksin märki.
21.
Ja wata ma läkkitan ühhe
poisi ööldes: Minne, katsu et
sa leiad need noled; kui ma
öiete ütlen poisile: Wata, need
noled on sust ärra ja siin pool;
siis wötta sedda tähheks ja
tulle, sest sul on rahho ja ep
olle ühtegi karta, ni töeste kui
Jehowa ellab.
22.
Agga kui ma nenda ütlen
nore mehhele: Wata, need
noled on so ees emal; minne
siis ärra, sest Jehowa lasseb
sind miñna.
23.
Agga se sanna polest, mis
minna ja sinna olleme räkinud;
wata, Jehowa on minno ja
sinno wahhel iggaweste.
24.
Ja Tawet läks warjule wälja
peäle: ja noor ku tulli ja
kunningas istus mahha leiwa
wötma.
25.
Ja kui kunningas omma
istme peäl istus, kui enne
nenda ka nüüd, se istme peäl
wasto seina: siis tousis
Jonatan ülles ja Abner istus
mahha Sauli körwa, ja Taweti
asse olli tühhi.
26.
Ja Saul ei räkinud sel
päwal middagi, sest ta mötles:
temmale on middagi juhtund,
ta polle puhhas, wist ep olle ta
puhhas.
27.
Ja se sündis teisel päwal,
teisel nore ku päwal, et Taweti
asse tühhi olli, ja Saul ütles
om~a poia Jonatani wasto:
Mikspärrast ep olle Isai poeg ei
eile egga tänna leiwale tulnud?
28.
Ja Jonatan kostis Saulile:
Tawet pallus mind wägga, et ta
saaks Petlemma miñna,
29.
Ja ütles: Ma pallun, lasse
ma lähhän, sest üks
sugguwössa ohwer on meil seäl
liñnas, ja mo wend isse on
mind käsknud; ja nüüd pallun
ma, kui ma so melest ollen
armo leidnud, siis lasse mind
warsi ärraminna, et ma saan
omma wennad waatma:
sepärrast ep olle ta mitte