Essimenne Samueli Ramat
672 
kunninga lauale tulnud.
30.
Ja Sauli wihha süttis
pöllema Jonatani wasto, ja ta
ütles temmale: Sinna pörane,
kangekaelne poeg! eks ma tea,
et sa olled Isai poega
ärrawallitsenud ennese häbbiks
ja omma emma häbbedusse
häbbiks?
31.
Sest nikaua kui Isai poeg
Ma peäl ellab, ei sa sinna
egga so kunningriik kinnitud: ja
nüüd läkkita senna ja to tedda
mo jure, sest temma on surma
wäärt.
32.
Ja Jonatan kostis omma
issale Saulile ja ütles ta wasto:
Mikspärrast peab tedda
surmama? mis ta on teinud?
33.
Ja Saul wiskas piki ta
järrele, et ta tedda piddi
läbbiaiama: siis tundis Jonatan,
et se nou olli ta issast
kowwaste ettewoetud, Tawetit
surmada.
34.
Ja Jonatan tousis ülles
laualt tullise wihhaga, ja ei
wötnud mitte leiba sel teisel
nore ku päwal, sest temma
meel olli haige Taweti pärrast,
et ta issa temmale häbbi
teinud.
35.
Ja se sündis hom~iko, et
Jonatan ärraläks wälja peäle
sel aial, mis ta Tawetile
seädnud, ja üks weike pois
temmaga.
36.
Ja ta ütles omma poisile:
Jose, et katsu et sa leiad need
noled, mis minna lassen; se
pois jooksis, ja temma isse
laskis ühhe nole, et se
temmast möda läks.
37.
Ja kui se pois senna paika
tulli, kus se nool olli, mis
Jonatan lasknud, siis hüdis
Jonatan poisi takka ja ütles:
Eks se nool olle so ees emal?
38.
Ja Jonatan hüdis poisi
takka: joua ussinaste, ärra
seisa; ja Jonatani pois noppis
need noled ülles ja tulli omma
issanda jure.
39.
Ja se pois ei teädnud
middagi: Jonatan ja Tawet
ükspäinis teädsid sedda asja.
40.
Ja Jonatan andis ommad
riistad omma poisile, ja ütles
temmale: Minne, wi neid liñna.
41.
Se pois läks ärra; ja Tawet
tousis ülles louna poolt ja
heitis omma silmili mahha ja
kummardas kolmkord, ja
nemmad andsid teine teisele
suud ja nutsid teine teisega,
senni kui Tawet üpres wägga