Essimenne Samueli Ramat
673 
nuttis.
42.
Ja Jonatan ütles Tawetile:
Minne rahhoga, jägo nenda,
mis meie mollemad olleme
wandunud ja Jehowa nimmel
üttelnud: Jehowa olgo
tunnistusmees mo ja so
wahhel, ja mo suggu ja so
suggu wahhel iggaweste.
21.
Peatük.
Tawet pöggeneb Nobe ja Kati,
Ahimeleki ja Akisi jure.
1.
Ja temma wöttis kätte ja
läks ärra ja Jonatan tulli jälle
linna.
2.
Ja Tawet tulli Nobe preestri
Ahimeleki jure, ja Ahimelek läks
wärristes Taweti wasto ja ütles
temmale: Mikspärrast olled
sinna üksi, ja ükski ep olle
sinnoga?
3.
Ja Tawet ütles preestrile
Ahimelekile: Kunningas on ühte
asja mind käsknud ja mo
wasto üttelnud: Ärra lasse
keddagi mitte sest asjast
middagi teäda sada, mis
pärrast ma sind läkkitan ja mis
ma sind ollen käsknud: ja
poisid ollen ma käsknud miñna
senna ühte teätawasse paika.
4.
Ja nüüd mis on sinno käes?
anna mo kätte wiis leiba, ehk
mis kätte putub.
5.
Ja se preester kostis
Tawetile ja ütles: Leiba, mis
iggapääw süakse, ep olle mitte
mo käes, kui agga pühha leiba
on minnul ; kui need poisid
agga olleksid ennast
naesterahwa eest hoidnud.
6.
Ja Tawet kostis preestrile ja
ütles temmale: Jah, ka
naesterahwas on meie eest
keeldud olnud eile ja tunna
eile, kui ma wäljaläksin, ja
poiste tee-riistad on pühhad: ja
se leib on nisuggune, mis
iggapääw süakse, ja sedda
enneminne sünnib sedda anda,
sepärrast et sedda peab
pühhaste petama tänna nende
riistade sees.
7.
Ja preester andis temmale
need pühhad leiwad, sest seäl
ei olnud muud leiba, kui need
ettepannemisse leiwad, mis
Jehowa eest ollid ärrawoetud,
et wärskid leibo piddi
ettepandama sel päwal, kui
neid ärrawoeti.
8.
Ja seäl olli üks mees Sauli
sullastest sel--sammal päwal,