Essimenne Mosesse Ramat
70 
külge walged kriipsud, et se
walge keppide külges olli nähha.
38.
Ja ta panni keppid, mis ta
olli ärrakorinud, wee-rennide ja
künnade sisse, kuhho need
puddolojuksed piddid tullema
joma, nende puddolojuste ette:
ja nemmad ollid tined, kui
nemmad tullid joma.
39.
Kui nüüd need
puddolojuksed tined ollid nende
keppide jures, siis teggid
puddolojuksed talled, mis
lappilissed ja tähnelissed ja
kirjud ollid.
40.
Ja Jakob lahhutas need
talled ärra, ja panni
puddolojuste silmad nende pole,
mis lappilissed ollid ja keikide
pole, mis suitso-karwa, Labani
puddolojuste sees; ja ta teggi
ennesele karja issepäinis ja ei
pannud neid mitte Labani
puddolojuste sekka.
41.
Ja se sündis, ni mittokord
kui need kangemad
puddolojuksed piddid tineks
sama, et Jakob need keppid
rennide sisse panni puddolojuste
silma ette, et nemmad piddid
tineks sama nende keppide
jures.
42.
Ja kui puddolojuksed
wäetimad ollid, ei pannud
temma mitte; ja need wäetimad
said Labanile ja need kangemad
Jakobile.
43.
Ja se mees kossus üpris
wägga, ja temmal olli paljo
puddolojuksid ja ümmardajaid ja
sullasid ja kamelid ja eeslid.
31.
Peatük.
Jakob lahkub ommast äiast
Labanist naeste ja lastega.
1.
Ja ta kulis Labani laste
könned, need ütlesid: Jakob on
keik ärrawötnud mis meie issa
pärralt olli, ja sest, mis meie
issa pärralt, on ta keik sedda
rikkust ennesele saatnud.
2.
Ja Jakob näggi Labani
silmad, ja wata nemmad ei
olnud mitte temma wasto kui
eile ja eñe.
3.
Ja Jehowa ütles Jakobi
wasto: Minne jälle taggasi omma
wannematte male ja omma
suggulaste seltsi jure, ja ma
tahhan sinnoga olla.
4.
Ja Jakob läkkitas sannumed
ja käskis Raeli ja Lea kutsuda