Essimenne Mosesse Ramat
71 
wäljale omma puddolojuste jure,
5.
Ja ütles neile: Minna nään
teie issa silmad, et nemmad ep
olle mo wasto nenda kui eile ja
enne, ja minno issa Jummal on
mo jures olnud.
6.
Ja teie teate, et ma keige
omma rammoga ollen teie issat
teninud.
7.
Ja teie issa on mind narrinud
ja mo palka kümme korda teist
wisi seädnud; ja Jummal ei olle
temmale melewalda annud mulle
kurja tehha.
8.
Ja kui ta nenda ütles:
Tähnelissed peawad sulle
palgaks ollema, siis teggid keik
puddolojuksed tähnelissed talled
;
ja kui ta nenda ütles:
Lappilissed peawad sulle palgaks
ollema, siis teggid keik
puddolojuksed lappilissed talled.
9.
Nenda on Jummal teie issa
lodussed käest ärrawötnud, ja
mulle annud.
10.
Ja se sündis sel aial, kui
puddolojuksed tineks said, et ma
ommad silmad üllestöstsin ja
unnes näggin, ja wata need
sikkud, mis puddolojuste peäle
kargasid, ollid lappilissed,
tähnelissed ja nasklikkud.
11.
Ja Jummala Ingel ütles mo
wasto unnes: Jakob, ja ma
ütlesin: siin ma ollen.
12.
Ja Ta ütles: Et tösta ommad
silmad ülles ja wata, keik sikkud,
mis kargawad puddolojuste
peäle, on lappilissed, tähnelissed
ja nasklikkud: sest ma ollen keik
näinud, mis Laban sulle teeb.
13.
Minna ollen se Peteli
Jummal, kus sinna se kiwwi-
samba woidsid ¤, kus sa mulle
tootusse tootasid. Nüüd wötta
kätte, minne siit maalt ärra ja
minne taggasi omma sündimisse
male.
14.
Ja Rael ja Lea wastasid ja
ütlesid temmale: Kas on meil
weel jaggo ja pärris-ossa meie
issa koias?
15.
Eks meie olle kui woörad
innimessed temmast arwatud,
sest ta on meid ärramünud ja
ka ikka meie rahha ärrasönud.
16.
Sest keik se rikkus, mis
Jummal on meie issa käest
ärrakiskunud, se on meie ja
meie laste pärralt; ja nüüd, keik
mis Jummal so wasto üttelnud
¤, sedda te.
17.
Ja Jakob wöttis kätte ja
panni ommad lapsed ja ommad