Teine Samueli Ramat
732 
ellanud ja ei saand mitte
kunninga silmi nähha:
29.
Siis läkkitas Absalom Joabi
jure, et ta tedda piddi
kunninga jure läkkitama: agga
temma ei tahtnud mitte ta jure
tulla; ja ta läkkitas weel teist
korda, agga ta ei tahtnud tulla.
30.
Siis ütles ta omma sullaste
wasto: Wadage Joabi pöllo-
jaggo on minno pöllo körwas
ja tal on seäl odrad peäl,
minge ja süütke sedda pöllema;
ja Absalomi sullased süütsid se
pöllo--jaggo pöllema tullega.
31.
Siis wöttis Joab kätte, ja
tulli Absalomi jure ta kotta ja
ütles ta wasto: Mikspärrast on
so sullased se pöllo-ossa, mis
minno pärralt, tullega süütnud
pöllema?
32.
Ja Absalom ütles Joabi
wasto: Ennä ma läkkitasin so
jure ja käsksin öölda: Tulle
seie, et ma sind läkkitan
kunninga jure, ütlema:
Mikspärrast ollen ma Kesurist
ärratulnud? se olleks mulle
hea, kui ma alles seäl olleksin.
Ja nüüd tahhaksin minna
kunninga silmad nähha sada,
agga kui mo sees on
üllekohhus, siis surma mind
ärra.
33.
Siis läks Joab kunninga
jure ja andis temmale sedda
teäda, ja hüdis Absalomi, ja ta
tulli kunninga jure sisse ja
kummardas omma silmili mani
kunninga ette, ja kunningas
andis Absalomile suud.
15.
Peatük.
Tawet pöggeneb omma
kangekaelse poia Absalomi
eest.
1.
Ja pärrast sedda sündis, et
Absalom ennesele satis tölla ja
hobbosid ja wiiskümmend
meest, kes temma ees jooksid.
2.
Ja Absalom tousis warra
ülles ja seisis wärrawa tee
äres, ja se sündis, et Absalom
iggameest, kel rio-assi olli, et
ta kunninga jure piddi minnema
kohtusse, ennese jure kutsus ja
ütles: Kust liñnast sa olled? kui
ta ütles: So sullane on ühhest
Israeli sugguarrust:
3.
Siis ütles Absalom ta wasto:
Wata so asjad on head ja
öiged, agga kunninga polest
polle sul kulajat ühtegi.
4.
Ja Absalom ütles: Kes