Teine Samueli Ramat
742 
löppetas ennam rahwast ärra,
kui moök sel päwal olli
ärralöppetand.
9.
Ja Absalom sattus Taweti
sullaste wasto, ja Absalom
söitis hobbo-eesli selgas, ja kui
se hobbo-esel ühhe sure
tamme alla sai, kel kerud
oksad ollid, siis hakkas ta Pea
sest tammest kinni, ja temma
jäi taewa ja Ma wahhele
rippuma, ja se hobbo-esel mis
temma al, läks omma teed.
10.
Ja üks mees näggi sedda
ja räkis Joabile ja ütles: Wata,
ma näggin Absalomit ühhes
tammes powad.
11.
Ja Joab ütles se mehhe
wasto, kes temmale sedda
teäda andis: Wata, kui sa
sedda näggid, mikspärrast ei
lönud sa siis tedda mitte siñna
mahha? siis olleks minno
kohhus olnud, sulle kümme
höbbesekli ja ühhe wö anda.
12.
Ja se mees ütles Joabi
wasto: Kui minna ka omma
kätte peäl tuhhat höbbesekli
wagiksin, ommeti ei pistaks ma
omma kät mitte kunninga poia
külge; sest kunningas andis
käsko sulle ja Abisaile ja Itaile
meie kuuldes ja ütles: Pange,
kes se ial on, nore mehhe
Absalomi tähhele.
13.
Ehk kui ma om~a hinge
peäle olleksin kawwalust teinud,
ja et ühtegi asja ei jä kunninga
eest warjule, siis sinna isse
seisaksid mo wasto.
14.
Ja Joab ütles: Ei ma woi
nenda so ees odata; ja ta
wöttis kolm odda ennese kätte
ja aias neid Absalomi süddame
sisse, kui ta alles ellas kesk
tamme külges.
15.
Ja kümme poise, kes Joabi
söariistad kandsid, tullid temma
ümber ja löid Absalomi mahha
ja teggid temmale surma.
16.
Ja Joab puhhus passunat,
ja rahwas pöörsid taggasi
Israeli tagga aiamast, sest
Joab kelis rahwast ärra.
17.
Ja nemmad wötsid
Absalomit ja wiskasid tedda
metsa ühhe sure kaewandusse,
ja teggid ülles ta peäle ühhe
wägga sure kiwwi hunnikko: ja
keik Israeli lapsed pöggenesid
iggamees omma telki.
18.
Ja Absalom olli wötnud ja
lasknud omma ello aeges
ennesele ühhe au-samba
üllestehha, mis kunninga orgus
on ; sest ta ütles: Mul ei olle