Essimenne Kunningatte Ramat
791 
49.
Siis wötta taewast kuulda
seält paigast, kus sa ellad,
nende palwe ja nende
allandlikko pallumist, ja sada
neile öigust.
50.
Ja anna andeks omma
rahwale, mis so wasto patto
teinud, ja keik nende
ülleastmissed, misga nemmad
so wasto ülleastunud, ja sada
neile hallastust nende ees, kes
neid wangi winud, et nemmad
nende peäle hallastawad.
51.
Sest nemmad on so
rahwas ja so pärris-ossa, mis
sa Egiptussest olled wäljatonud,
raud-ahjo seest.
52.
Et so silmad woiksid lahti
olla so sullase allandlikko
pallumisse peäle, ja so Israeli
rahwa allandlikko pallumisse
peäle, et sa nende järrele
kuled keikis, mispärrast
nemmad sind appi hüawad.
53.
Sest sinna olled nende
ennesele pärris-ossaks
ärralahhutanud keige ma-ilma
rahwa seast, nenda kui sa
olled omma sullase Mosesse
läbbi räkinud, kui sa meie
wannemad Egiptussest
wäljawisid, oh ISsand Jehowa!
54.
Ja se sündis, kui Salomon
keik sesinnatse palwe ja
allandlikko pallumisse Jehowa
pole sai löppetand palluda,
tousis ta Jehowa altari eest
ülles ommad pölwed
kummardamast, ja ta käed
taewa pole ollid wäljalautud
olnud.
55.
Ja ta seisis ja önnistas
keik Israeli koggodust, ja ütles
sure heälega:
56.
Kidetud olgo Jehowa, kes
omma Israeli rahwale hingamist
annud keik sedda möda, mis
ta räkinud: Ei olle ühteainust
sanna mahhalangenud keigest
ta heast sannast, mis ta omma
sullase Mosesse läbbi räkinud.
57.
Olgo Jehowa meie Jummal
meiega, nenda kui ta meie
wannemattega olnud, ärgo
jätko ta meid mahha, ja ärgo
andko ta meid mitte ülle.
58.
Et ta meie süddame
ennese pole känaks, et meie
keige ta tede peäl käime, ja
peame temma kässud ja ta
seädmissed ja ta
kohtoseädussed, mis ta meie
wannemad käsknud.
59.
Ja needsinnatsed mo
sannad, mis ma Jehowa ees
allandlikkult pallunud, sago liggi