Essimenne Kunningatte Ramat
803 
nende noremattega, mis
temmaga ülleskasnud, kes
temma ees seisid.
9.
Ja ta ütles nende wasto:
Mis nou teie peate, et meie
middagi woime wastada selle
rahwale, mis mo wasto räkinud
ja üttelnud: Te se ikke
kergemaks, mis so issa meie
peäle pañud.
10.
Ja need noremad, kes
temmaga ülleskasnud, räkisid ja
ütlesid ta wasto: Nenda pead
sa selle rahwale ütlema, kes so
wasto räkinud ja öölnud: So
issa on raske ikke meie peäle
pannud, ja sinna te meile
sedda kergemaks; nenda pead
sa nende wasto räkima: mo
wähhem sörm on jämmedam,
kui mo issa reied.
11.
Ja nüüd, mo issa on teie
peäle pannud raske ikke, agga
minna tahhan weel teie ikke
peäle lissada; mo issa karristas
teid nahk-piitsadega, agga
minna tahhan teid karristada
okkaliste piitsadega.
12.
Ja Jarobeam tulli keige
rahwaga Reabeami jure
kolmandal päwal, nenda kui
kunningas olli käsknud ja
üttelnud: Tulge jälle mo jure
kolmandal päwal.
13.
Ja kunningas wastas
rahwale waljuste, ja jättis
nende wannematte nou mahha,
mis nemmad temmale ollid
annud.
14.
Ja räkis nende wasto
nende norematte nou järrele ja
ütles: Mo issa on raske ikke
teie peäle pannud, agga minna
tahhan weel teie ikke peäle
lissada; mo issa on teid
karristanud nahk-piitsadega,
agga minna tahhan teid
karristada okkaliste piitsadega.
15.
Ja kunningas ei wötnud
mitte rahwast kuulda, sest se
luggu tulli Jehowa käest, et ta
omma sanna piddi töeks
teggema, mis Jehowa olli
räkinud Ahia Silomehhe läbbi
Nebati poia Jarobeami wasto.
16.
Ja kui keik Israel näggi, et
kunningas ei wötnud neid
kuulda, siis wastasid rahwas
kunningale se sanna ja ütlesid:
Mis jaggo on meil Tawetist? ei
ollege meil pärris-ossa Isai
poiast; Israel minne omma
telkide sisse! nüüd katsu sinna
Tawet omma sou pärrast! ja
Israel läks omma telkide sisse.
17.
Ja Israeli laste ülle, kes