Essimenne Mosesse Ramat
93 
ütles omma issanda naese
wasto: Wata mo issand ei tea
ühhestki asjast, mis mo holeks
siin koias; sest keik mis temmal
on, on ta minno käe alla annud;
9.
Ei olle ükski siin koias surem
mind, ja ta polle mulle muud
ühtegi ärrakeelnud kui sind,
sepärrast et sinna ta naene
olled; ja kudda peaksin ma
sedda suurt kurja teggema ja
Jummala ¤wasto patto teggema?
10.
Ja se sündis, kui ta Josepi
wasto iggapääw räkis ja temma
ta sanna ei wötnud kuulda ¤, et
ta piddi temma jures maggama
¤ ja tem~a körwas ollema:
11.
Siis sündis ühhe nisuggusel
päwal, kui ta koio tulli omma
teggemist teggema, ja polnud
ükski perrerahwa seast seäl
koddo;
12.
Siis hakkas ta tedda temma
kuest kinni ja ütles: Magga mo
jures; ja ta jättis omma kue
temma kätte, ja pöggenes ¤ ja
läks wälja oue.
13.
Ja se sündis, kui ta näggi,
et ta olli omma kue temma
kätte jätnud, ja et ta pöggenend
oue:
14.
Siis hüdis ta omma
perrerahwast ja räkis neile ja
ütles: Wadage, ta on se Ebrea-
mehhe meie jure tonud meid
ärranaerma; ta tulli mo jure
minno jures maggama, ja ma
hüüdsin sure heälega.
15.
Siis sündis, kui ta kulis, et
ma heält teggin ja hüüdsin: siis
jättis ta omma kue mo jure, ja
pöggenes ja läks wälja oue.
16.
Ja ta panni temma kue
ennese jure, senni kui temma
issand omma koio tulli.
17.
Ja ta räkis nendasammoti
temma wasto ja ütles: Se Ebrea
sullane, mis sa olled meie jure
tonud, tulli mo jure mind
ärranaerma.
18.
Ja se sündis, kui ma heält
teggin ja hüüdsin, siis jättis ta
omma kue mo jure ja pöggenes
oue.
19.
Ja se sündis, kui temma
issand omma naese könned
kulis, mis ta temma wasto räkis
ja ütles: Sedda wisi on so
sullane mulle teinud: siis süttis
ta wihha pöllema.
20.
Ja Josepi issand wöttis
tedda ja panni tedda wangi-
hone siñna paika, kus kunninga
wangid kinni petakse; ja ta olli