Essimenne Mosesse Ramat
92 
28.
Ja se sündis, kui ta piddi
lapse sama, siis andis üks kässi
ennast wälja ; ja äm wöttis ja
siddus temma käe ümber ühhe
elleda-punnase lönga ja ütles:
Se tulleb esmalt wälja.
29.
Ja se sündis, kui ta omma
kät taggasi wöttis, wata siis tulli
temma wend wälja, ja temma
ütles: Kuida olled sa löhki
aianud? sinno pärrast on se
löhki aiaminne; ja temmale pandi
nimme ¤ Perets.
30.
Ja pärrast tulli temma wend
wälja, kelle käe ümber se elle-
punnane löng olli, ja temmale
pandi nimme Sera.
39.
Peatük.
Josepit kiusatakse
abiellorikkuma, ja saab wangi.
1.
Ja Josep olli allawidud
Egiptusse-male; ja Potiwar Warao
üllem-tener, kunninga
wahhimeeste pealik, Egiptusse-
ma mees ostis tedda Ismaelide
käest ¤, kes tedda ollid siñna
allatonud.
2.
Ja Jehowa olli Josepiga, ja ta
olli mees, kennele keik asjad
korda läksid, ja olli omma
issanda se Egiptusse-mehhe
koias.
3.
Ja ta issand näggi, et Jehowa
temmaga olli, ja et Jehowa keik,
mis ta teggi ¤, temma käe al
laskis korda miñna.
4.
Ja Josep leidis armo temma
melest ja tenis tedda, ja ta
panni tedda omma koia ülle, ja
keik, mis temmal olli, andis ta
temma kätte.
5.
Ja se sündis sest aiast, kui ta
tedda olli omma koia ülle
pannud ja keige se ülle, mis
temmal olli: siis önnistas Jehowa
se Egiptusse-mehhe koia Josepi
pärrast, ja Jehowa önnistus olli
keikis, mis temmal olli koddo ja
wäljal.
6.
Ja ta jättis keik, mis temmal
olli, Josepi kätte, ja ta ei
teädnud mu ühhestki asjast, mis
Josepi holeks antud, kui agga
sest leiwast, mis ta söi; ja Josep
olli illusa jumme ja illusa näoga.
7.
Ja se sündis pärrast sedda
luggu, et temma issanda naene
ommad silmad Josepi peäle
heitis ja ütles: Magga minno
jures.
8.
Agga ta ei tahtnud mitte, ja