Essimenne Mosesse Ramat
110 
on Jummal mind teie ele seie
läkkitanud.
6.
Sest nende kahhe aasta sees
on nälg jo olnud siin maal, ja
wiis aastat on weel, et ei olle
kündi egga leikust.
7.
Agga Jummal on mind teie
ele läkkitanud, et ta teile suggu
üllejättaks Ma peäle ja teid ellus
peaks sureks ärrapeäsemisseks.
8.
Ja nüüd teie ei olle mind seie
läkkitanud, waid Jummal, ja
temma on mind pannud Waraule
issaks ja keige temma perrele
issandaks ja wallitsejaks keige
Egiptusse-ma ülle.
9.
Joudke ja minge ülles mo
issa jure ja üttelge ta wasto:
Nenda ütleb so poeg Josep:
Jummal on mind issandaks
pannud keige Egiptusse ülle,
tulle mo jure alla, ärra jä
seisma;
10.
Ja sa pead Koseni maal
ellama, ja mo jures liggi ollema,
sinna ja sinno poiad ja so
poegade poiad ja so
puddolojuksed ja so weiksed ja
keik mis sul on.
11.
Ja ma tahhan sind
seälsammas toita, sest se nälg
on weel wiis aastat; et sa
kehwaks ei lähhä, sinna ja so
perre ja keik mis sul on.
12.
Ja wata teie silmad näwad
ja mo wenna Penjamini silmad,
et mo su teie wasto rägib.
13.
Ja andke mo issale teäda
keik minno au Egiptusse-maal ja
keik mis teie ollete näinud, ja
joudke ja toge mo issa seie alla.
14.
Ja ta hakkas omma wenna
Penjamini ümber kaele ja nuttis,
ja Penjamin nuttis temma kaela
ümber.
15.
Ja ta andis keikile omma
wendadele suud ja nuttis
nendega; ja pärrast sedda
rääksid temma wennad
temmaga.
16.
Ja se könne kuuldi Warao
koias ja ööldi: Josepi wennad
on tulnud; ja se olli hea Warao
melest ja temma sullaste melest.
17.
Ja Warao ütles Josepi
wasto: ütle omma wendade
wasto: tehke sedda, pange
koorma omma lojuste peäle ja
minge, et teie sate Kanaani
male.
18.
Ja wötke omma issa ja
ommad perred, ja tulge mo jure,
siis tahhan ma teile sedda
keigeparremat anda Egiptusse-