Salomoni Kogguja Ramat
1440 
tedda, agga ei ma leidnud
tedda mitte, ma hüüdsin tedda,
agga temma ei wastand mulle
mitte.
7.
Need hoidjad, kes möda
liñna ümberkäiwad, leidsid
mind, peksid mind, ja hawasid
mind, ja need wötsid mo
pearättiko mo peält ärra, kes
mürid hoidsid.
8.
Ma wañnutan teid
Jerusalemma tütred: kui teie
mo armokest sate leidnud, mis
teie tahhate temmale teäda
anda? sedda, et minna
armastussest haige ollen.
9.
Mis on sinno armoke ennam
kui üks teine armoke? oh sinna
illoke naeste seast! mis on so
armoke ennam kui üks teine
armoke, et sa meid sedda wisi
olled wañnutanud?
10.
Minno armoke on walge ja
punnane, lippoga mees kümne
tuhhande seast.
11.
Temma Pea on kui
keigekallim ja selgem kuld,
temma paksud kahharad
juuksed on mustad kui kaarn.
12.
Temma silmad on kui
tuikesse silmad wee oiade
äres, mis pimaga pestud, ja
seiswad kui kallis kiwwi kollus.
13.
Temma loualuud on kui
kalli rohho penar, kui torni wisi
kasnud apteekri rohhud: temma
uled on kui lillikessed, mis
sulla-mirrit tilkuwad.
14.
Temma käed on kui kuld-
sörmuksed, kelle kollude sees
Tarsisi-kiwwid seiswad, temma
sissekond on kui hiilgaw
elewanti-lu, sappiri-kiwwidega
ehhitud.
15.
Temma säred on kui
marmori-kiwwi sambad, mis
kindlaste selgema kuld-jalge
peäl seiswad: temma näggo on
kui Libanon, wägga kallis kui
seedripuud.
16.
Temma su-laggi on selge
maggus, ja temma on läbbi ja
läbbi wägga armas: nisuggune
on minno armoke, ja nisuggune
on minno söbber, oh
Jerusalemma tütred!
6.
Peatük.
Kui pruut alles könneles, siis
näitab peigmees ennast.
1.
Kus on so armoke läinud?
oh sa illoke naeste seast! kus
pole so armoke pöörnud? siis
tahhame tedda sinnoga otsida.