Prohweti Jesaia Ramat
1501 
Sionit kohtoga ja öigussega.
6.
Ja sinno aegade tössidus
peab ollema keige önnistusse
wäggi, tarkus ja tundminne;
Jehowa kartus, se on temma
warra.
7.
Wata, nende tuggewad
mehhed kissendawad oues,
rahho Kässud nutwad
kibbedaste.
8.
Maanteed on ärrahäwwitud:
kes teeraa peäl käib, on
löpnud, ta on seädust tühjaks
teinud, liñnad ärrapölgnud, ja
ei holi mitte innimestest.
9.
Ma leinab ja on sant,
Libanon tunneb häbbi, ta
närtsib ärra; Saron peab
ollema kui nömme-ma, ja
temma puistab Pasani ja
Karmeli ärra.
10.
Nüüd tahhan ma
üllestousta, ütleb Jehowa: nüüd
tahhan körgeks sada, nüüd
tahhan ma ennast sureks tösta.
11.
Teie sate käima peäle
kulloga, ja tote kört ilmale; teie
waimo wihha pölletab teid ärra
kui tulloke.
12.
Ja rahwas on pölletud kui
lubja, neid sütakse tullega
pöllema kui mahharaiutud
kibbowitsad.
13.
Kes teie kaugel ollete,
kuulge, mis ma ollen teinud; ja
kes liggi ollete, tundke mo
wäggi.
14.
Need pattused Sionis
wärrisewad, wabbiseminne on
sallalikkud kinniwotnud,
nemmad ütlewad: Kes meist
woib ellada tulle jures, mis
ärrapölletab? kes meist woib
ellada iggawesse tulle-legi
jures?
15.
Kes öigusses käib, ja rägib
öiged asjad, kes pölgab kasso,
mis liateggemissest tulleb, kes
ommad käed puistab, et
nemmad melehead kinni ei
pea; kes omma körwa
kinnisulgeb, et ta werresü nou
ei kule, ja panneb ommad
silmad kinni, et ta römoga
kurja ei nä.
16.
Se peab üllewel körges
ellama, tuggewad kaljopeälsed
liñnad on temma körge
warjopaik; temma leib antakse
temmale, temma wessi on
temmal wissiste.
17.
So silmad sawad
kunningast temma illo sees
nähha: nemmad sawad wägga
laia Ma nähha.
18.
So südda mötleb