Prohweti Jesaia Ramat
1532 
9.
Omma nimme pärrast
tahhan ma pitka melega olla,
ja omma kitusse pärrast sulle
armo anda, et ma sind ärra ei
kauta.
10.
Wata, ma sullatan sind,
agga mitte rahha pärrast: ma
ollen sind ärrawallitsenud
willetsusse ahjus.
11.
Issiennese, issiennese
pärrast teen ma sedda ; (sest
kuida saaks mo nimmi muido
teotud!) ja minna ei tahha
mitte omma au teisele anda.
12.
Kule mind Jakob ja Israel!
kes minnust kutsutud, minna
issi, minna ollen essimenne,
minna ollen ka wiimne.
13.
Minno kässi on ka maad
kindlaste raianud, ja mo
parrem kässi on taewad
kämlega ärramoötnud: ma
hüan neid, siis seiswad
nemmad ühtlase.
14.
Koggude teie keik, ja
kuulge: Kes nende seast on
sedda kulutanud? Jehowa
armastab tedda, ta teeb omma
tahtmist Pabeli wasto, ja
temma kässiwars saab Kaldea-
rahwa wasto.
15.
Minna, minna ollen räkinud,
ma ollen tedda ka hüüdnud;
ma lassen tedda tulla, ja
temma te peab korda
minnema.
16.
Tulge liggi mo jure, kuulge
sedda: ma ep olle ma-ilma
algmissest sallajas räkinud,
sest aiast kui se on, ollin ma
seäl; agga nüüd läkkitab Issand
Jehowa mind ja om~a Waimo.
17.
Nenda ütleb Jehowa, so
Lunnastaja, kes Israelis pühha
on: Minna ollen Jehowa so
Jummal, kes sind öppetab
sinno kassuks, kes sind
juhhatab senna tele ¤, mis sa
pead käima.
18.
Oh et sa olleksid mo
kässud tähhele pannud! siis
olleks so rahho olnud kui
jöggi, ja so öigus kui merre
laened.
19.
Ja so suggu olleks kui liiw
olnud, ja so sissekonna
sugguwössa kui selle
sommerud; temma nimmel ei
pea kautud egga rikkutud sama
mo palle eest.
20.
Minge wälja Pabelist,
pöggenege Kaldea-maalt
öiskamisse heälega, kulutage,
andke sedda kuulda, lautage
sedda laiale ma-ilma otsani,
üttelge: Jehowa on omma