Prohweti Jesaia Ramat
1537 
ennast omma Jummala peäle.
11.
Wata, teie keik sütate tuld,
ja pannete törwa-köied kui
wööd wöle; minge omma tulle
lekisse ja törwa-köite sisse, mis
teie ollete süütnud pöllema: se
sünnib teile minno käest, wallo
sees peate teie maggama.
51.
Peatük.
Usklikkud trööstitakse raske
kiusatusse aial.
1.
Kuulge mind, kes teie öigust
taggakiusate ja Jehowat otsite:
wadage se kaljo peäle, kust
teie ollete wäljaraiutud, ja se
kaewo augo peäle, kust teie
ollete wäljakaewatud.
2.
Wadage omma issa Abraami
peäle, ja Sara peäle, kes teid
waewaga ilmale tonud: sest ma
hüüdsin tedda, kui ta alles üksi
olli, ja önnistasin tedda ja
teggin tedda paljuks.
3.
Sest Jehowa on Sionit
trööstinud, ta on keik temma
paljaks tehtud kohhad
trööstinud, ja temma körbe
teinud kui Edeni-aed, ja temma
laggedad maad kui Jehowa
rohho-aed: lust ja rööm peab
seält seest leitama, tänno ja
kitusse-laulo heäl.
4.
Pange mind tähhele, mo
rahwas! ja pörage körwad mo
pole, mo innimeste suggu! sest
kässo-öppetus peab minno
käest wäljatullema, ja ma
tahhan omma kohhut rahwa
walgusseks pea seäda.
5.
Mo öigus on liggi, mo
önnistus tulleb wälja, ja mo
käewarred peawad rahwale
kohhut saatma: sare-rahwas
peawad miño peäle lootma, ja
mo käewart ootma.
6.
Töstke ommad silmad taewa
pole, ja wadage Ma peäle
mahha: sest taewad peawad
kadduma kui suits, ja Ma
wannaks minnema kui rie, ja
kes seäl peäl ellawad, need
peawad nendasammoti
ärrasurrema; agga minno
önnistus jääb iggaweste, ja mo
öigus ei pea mitte otsa sama.
7.
Kuulge mind, kes teie öigust
tunnete, oh rahwas! kelle
süddames mo kässo-öppetus
on: ärge kartke ¤ innimeste
laimamist, ja ärge ehmatage
nende teotamiste pärrast.
8.
Sest koi peab neid ärrasöma
kui riet, ja söted peawad neid