Prohweti Esekieli Ramat
1743 
6.
Sepärrast ütleb Issand
Jehowa nenda: Otsego winapu
metsa pude seas, mis ma ollen
tulle roaks annud; nenda ollen
minna ka Jerusalemma rahwast
ülleannud.
7.
Ja ma pannen omma palle
nende wasto; on nemmad
ühhest tullest wäljasanud, siis
peab teine tulli neid
ärralöppetama: ja teie peate
tundma, et minna ollen
Jehowa, kui ma omma palle
nende wasto pannen.
8.
Ja ma tahhan sedda maad
laggedaks tehha, sepärrast et
nemmad on wägga suurt
wallatust teinud: se on Issand
Jehowa sanna.
16.
Peatük.
Suur Jehowa heldus: rahwas
tännamatta: nende nuhtlussed:
arm tootakse neile, kelle südda
pehmeks lööb.
1.
Ja Jehowa sanna sai mo
kätte sedda wisi:
2.
Innimesse poeg, anna
Jerusalem~ale teäda temma
hirmsad teud,
3.
Ja ütle: Nenda ütleb Issand
Jehowa Jerusalemmale: Sinno
pärris suggu ja so sündimissed
on Kanaani-maalt; so issa olli
Emori-mees ja so emma Itti-ma
naene.
4.
Ja sedda wisi olli so
sündiminne: sel päwal kui sa
ilmale tullid, ei olnud so
nabba-wars ärraleikatud, ja
weega ei olnud sa puhtaks
pestud, kui ma so peäle
waatsin; ja solaga ei olnud sa
örutud, egga mähkmette sisse
mähhitud.
5.
Ühhegi silm ei heitnud armo
so peäle, et ta olleks sulle
ühhe ainsa neist asjust teinud,
et ta olleks armo pärrast sulle
sedda teinud; waid sind wissati
wälja peäle, sest et so hing ni
weider olli sel päwal, kui sa
ilmale sündsid.
6.
Ja minna läksin sinnust
möda, ja näggin sind, et sind
piddi ärratallatama so werre
sees; siis ütlesin ma sinnule:
Omma werresse jä ellusse; jah
ma ütlesin sinnule: Omma
werresse jä ellama.
7.
Ma ollen sind mitmeks
tuhhandeks pañud, sedda
möda kui se, mis kaswab
wäljal; ja sinna olled paljuks