Prohweti Osea Ramat
1850 
kunninglikkus hones.
2.
Ma näggin unnenäggo, ja se
hirmutas mind, ja mötted mo
wodi peäl, mis mo peas nähti,
teggid mulle ehmatust.
3.
Ja miñust anti käsko, et
nem~ad piddid mo ette toma
keik Pabeli targad, kes mulle
piddid teäda andma, mis se
unnenäggo piddi tähhendama.
4.
Siis tullid kunsi-mehhed,
tähte-tundiad, Kaldea targad ja
taewa-tundiad; ja miña rääksin
se unnenäo nende ette, agga
nem~ad ei woind mulle mitte
teäda anda, mis se tähhendas.
5.
Ja wimaks tulli Taniel mo
ette, kelle nimmi Peltsatsar, mo
jummala nimme järrele, ja
kenne sees pühhade
Jummalatte waim on; ja ma
ütlesin temma ette se unnenäo.
6.
Peltsatsar sa kunsi-meeste
üllem, kellest ma tean, et
pühhade Jummalatte waim so
sees on, ja ei ükski sallaja assi
polle sulle raske ; ütle ülles
mo unnenäo näggemissed, mis
ma näinud, ja mis se
tähhendab.
7.
Agga se on, mis mo peas
nähtud mo wodi peäl: ma
näggin, ja wata, üks pu olli
kesk Ma peäl, ja ta körgus olli
suur.
8.
Suur olli se pu ja jäm~e, ja
ta körgus ullatas taewast sadik,
ja se olli nähha keige Ma
otsani.
9.
Temma lehhed ollid illusad,
ja ta wilja paljo, ja temmas olli
toidust keikile; tem~a al olli
warjo metsa-ellajattele, ja ta
okste peäl ellasid liñnud, mis
taewa al, ja keik lihha toitis
ennast temmast.
10.
Ma näggin omma Pea
näggemiste sees omma wodi
peäl, ja wata, üks pühha
wahhimees tulli taewast mahha.
11.
Ta hüdis waljuste ja ütles
nenda: Raiuge se pu mahha, ja
laastuge ta oksad, puistage
temma lehhed mahha, ja
pillage ta wilja laiale; siis
pöggenewad need ellajad
temma alt ärra, ja linnud ta
okste peält.
12.
Agga jätke temma känd
juurtega Ma sisse ja raud- ja
wask-ahhelasse kinni wälja
rohho peäle, ja ta peab taewa
kastega sama kastetud, ja Ma
rohhi olgo temmale ossaks
metsalistega.
13.
Temma südda peab sama