Prohweti Osea Ramat
1852 
21.
Sedda tähhendab se, oh
kunningas! seeb se on selle
Keigekörgema nou, mis tulleb
mo issanda kunninga peäle.
22.
Seeb se on: sind
lükkatakse ärra innimeste
jurest, ja sa pead ellama
metsalistega wälja peäl, ja
nenda kui härgadele antakse
sulle rohto süa, ja taewa
kastega lastakse sind kasta, ja
seitse aega lähhäwad möda
sinno ülle; kunni sa tunned, et
se Keigekörgem on wallitseja
innimeste kuñingrikis, ja sedda
annab, kellele ta ial tahhab.
23.
Ja et kästi selle pu juurte
känno jällejätta, on se: so
kunningriik peab ikka jäma
sinno pärralt, kui sa saad
tunnud, et taewa kä wallitsus
on.
24.
Sepärrast oh kunningas,
olgo mo nou so mele pärrast:
et kissu ennast lahti omma
pattudest öigusse läbbi, ja
ennese üllekohto teggudest, et
sa armo heidad willetsatte
peäle, ehk siis so rahho-pölli
saab pitkemale.
25.
Keik se tulli kunninga
Nebukadnetsari peäle.
26.
Kui kaksteistkümmend kuud
otsa said, olli temma Pabeli
kunninglikko hone peäl
köndimas.
27.
Kunningas hakkas siis
ütlema: Eks sesinnane ei olle
se suur Pabel, mis minna ollen
üllesehhitanud kunninglikkuks
honeks omma rammo wäe
läbbi, ja omma au illuks?
28.
Se sanna olli alles
kunninga suus, siis langes üks
heäl taewast: Sulle ööltakse,
kunningas Nebukadnetsar, se
kunningriik on sinnust
ärraläinud.
29.
Ja sind peab innimeste
jurest ärralükkatama, ja sa
pead metsalistega ellama wälja
peäl, rohto peab sulle süa
antama nenda kui härgadele,
ja seitse aega peab so ülle
mödaminnema; sennikui sa
tunned, et se Keigekörgem on
wallitseja innimeste kunningrikis,
ja sedda annab, kellele ta ial
tahhab.
30.
Selsammal tunnil sai se
sanna töeks Nebukadnetsari
kätte, ja tedda lükkati
innimestest ärra, ja ta söi
rohto kui härjad, ja temma
ihho sai kastetud taewa
kastest, kunni temma karwad