Prohweti Osea Ramat
1863 
körgem teist, ja se körgem
tousis wimaks.
4.
Ma näggin se jära
kaewlewad öhto, ja pohja, ja
louna pole: ja temma wasto ei
woind ükski ellajas seista, egga
ükski olnud, kes temma käest
ärrapeästis, ja ta teggi omma
meelt möda, ja surustas.
5.
Ja ma ollin tähhele
pannemas, ja wata, üks noor
sik tulli öhto poolt keige Ma
peäle, ja ei putunud Ma külge:
ja sel sikkul olli näggus sarw
ta silmade wahhel.
6.
Ja ta tulli siñna se jära jure,
kel kaks sarwe olli, mis ma
näinud jöe ees seiswad, ja ta
jooksis temma peäle tullises
wihhas omma rammoga.
7.
Ja ma näggin tedda jära
liggi tullewad, ja ta wihhastas
wägga selle peäle, ja löi se
jära mahha, ja murdis temma
kaks sarwe katki, ja jära sees
ei olnud rammo ta wasto
seista; ja ta wiskas tedda
wasto maad, ja tallas tedda
ärra, ja ükski ei olnud järel,
kes tedda temma käest
peästis.
8.
Ja se noor sik surustas
üpres wägga, ja kui ta sai
wäggewaks sanud, siis murti se
suur sarw katki, ja nelli
näggust sarwe tousid temma
assemele, nelja taewa tule
wasto.
9.
Ja sest ühhest nende seast
tulli üks wägga pissukenne
sarw wälja, ja sai wägga sureks
louna, ja hom~iko, ja se illusa
Ma pole.
10.
Ja ta läks sureks taewa
wäest sadik, ja langetas wasto
maad monned selle wäe ja
tähtede seast, ja tallas neid
ärra.
11.
Ja ta surustas ka se wäe
Würsti wasto, ja temmast
löppetati se allati-ohwer ärra,
ja temma pühha paiga ello-
asse wissati mahha.
12.
Ja se wäggi anti ärra
allati-ohwriga nende
ülleastumisse pärrast, ja se
sarw wiskas töt mani mahha, ja
mis ta wottis tehha, se läks
temmale ka korda.
13.
Ja ma kuulsin ühhe pühha
räkiwad, ja üks teine pühha
ütles selle nimmetamatta
wasto, kes räkis: Kauaks peab
se ollema, mis sest allati-
ohwrist on nähtud, ja sest
ülleastumissest, mis