Prohweti Osea Ramat
1870 
ommad silmad mahha, ja ei
woinud sanna lausta.
16.
Ja wata, üks, kes innimesse
laste sarnane, putus mu
uledesse ja ma teggin omma
su lahti, ja räkisin ja ütlesin
selle wasto, kes mo kohhal
seisis: Mo issand, se näo
pärrast pöörleb mo wallo mo
sees, et ma rammaks jänud.
17.
Ja kuida woib se, mo
issanda sullane, räkida selle
mo issandaga? ja minna ollen
sest aiast sesuggune, et ei
seisa rammo mo sees, ja hing
ei jänud mo sisse.
18.
Ja se, kes innimesse
sarnane olli, putus jälle
minnusse, ja kinnitas mind,
19.
Ja ütles: Ärra karda, sa
wägga armas mees, rahho olgo
sulle, olle wahwa, et olle
wahwa; ja kui ta moga räkis,
siis kinnitasin ma ennast, ja
ütlesin: Räkigo mo issand, sest
sa olled mind kinnitanud.
20.
Ja tem~a ütles: Kas sa
tead, mikspärrast ma so jure
tulnud? ja nüüd tahhan ma
jälle taggasi miñna, Persia
würstiga söddima: ja kui ma
wäljalähhän, wata, siis tulleb
Kreka-ma würst.
21.
Ommeti tahhan ma sulle
teäda anda sedda, mis on
kirjotud töe ramatusse: ja
ühteainust ei olle moga, kes
ennast kinnitab nende wasto,
kui agga teie würst Mikael.
11.
Peatük.
Persia-, Kreka- ja mudest
kunningrikidest.
1.
Ja minna seisin Tariusse
Meda-mehhe essimessel aastal
temmale kinnitusseks ja
rammuks omma nouga.
2.
Ja nüüd tahhan ma sulle
teäda anda, mis tössi: Wata,
weel touswad kolm kunningast
Persia-rahwale, ja se neljas on
sure rikkusse polest rikkam kui
keik muud, ja kui ta saab
wäggewaks sanud omma
rikkusse läbbi, siis kihhutab ta
keik sedda Kreka kunningriki.
3.
Ja üks wäggew kunningas
touseb ja wallitseb sures
wallitsusses, ja teeb om~a
meelt möda.
4.
Ja kui ta nenda seisab,
murtakse tem~a kunningriik
katki, ja jaetakse wälja nelja
taewa tule pole, agga ei mitte