Prohweti Jona Ramat
1921 
omma Jummala heldust mahha.
10.
Agga minna tahhan tänno
heälega sulle ohwerdada; mis
ma tootand, tahhan ma
tassuda: Jehowa jures on
ärrapeästminne.
11.
Siis ütles Jehowa kallale, ja
temma oksendas Jona wälja
mäele.
3.
Peatük.
Jona wottab Jehowa sanna:
Ninewe rahwas pörab.
1.
Ja Jehowa sanna sai Jona
kätte teistkorda sedda wisi:
2.
Wötta kätte, minne Ninewe,
senna sure liñna, ja kuluta
temmale se jutlus, mis minna
so wasto rägin.
3.
Siis wöttis Jona ette, ja läks
Ninewe liñna Jehowa sanna
järrele; ja Ninewe olli üks suur
Jum~ala lin, ja sai kolmeks
päwaks ümber käia.
4.
Ja Jona hakkas liñna läbbi
käima ühhe päwa teed, ja
hüdis, ja ütles: Weel on
nellikümmend päwa, siis peab
Niniwe sama ümberlödud.
5.
Ja Ninewe mehhed usksid
Jummala sisse, ja kulutasid
ühhe paastmisse mahha; ja ni
hästi nende suremad kui nende
wähhemad pannid kottiridid
ennese selga.
6.
Kui se sanna Ninewe
kunninga teäda sai, siis tousis
ta omma aujärje peält ülles, ja
heitis omma pitka kue ennese
peält ärra, ja kattis ennast
kotti-ridega, ja istus tuhha
peäle mahha;
7.
Ja laskis kulutada, ja üttelda
Ninewes, kunninga ja temma
üllematte kässo järrele, sedda
wisi: Innimessed ja lojuksed,
weiksed ja puddolojuksed ei
pea ühtegi surust suhho sama,
nemmad ei pea mitte karja
miñema, egga wet joma;
8.
Waid nemmad peawad
ennast kotti-riettega katma,
innimessed ja lojuksed, ja
Jummala pole hüüdma
raskeste: ja nemmad pöörgo
ümber iggaüks omma kurja tee
peält, ja sest wäekauba tööst,
mis nende kä on.
9.
Kes teab, ehk Jummal pörab
ja kahhetseb, ja pörab ommast
tullisest wihhast, et meie mitte
ei sa hukka.
10.
Kui Jummal näggi nende
teud, et nem~ad omma kurja