Prohweti Nahumi Ramat.
1937 
1.
Hädda werre sü-alluse
liñnale! ta on keik täis wallet,
ja ärrakiskumist,
mahhamurdminne ei jä
temmast mahha.
2.
Seäl on piitsade
plaksutaminne ja rattaste
mürrina heäl, ja hobbosed on
nelja jooksmas, ja söawankrid
on hüppamas:
3.
Temma toob rüütli-wägge
ülles ja moögad, mis kui tulle-
legid ja pigid, mis kui walgud;
ja paljo on neid, kes
mahhalödud, ja suur hulk
kehhasid, ja ilma otsata on
neid surnud ihhusid, et
nemmad nende surnutte
kehhade peäle kommistawad.
4.
Selle hora paljo horatö
pärrast, kes illus lahke, kes
wäljaöppetud noidusse peäle,
kes pagganad omma paljo
horatöga, ja sugguwössad
omma noidustega ärramünud.
5.
Wata, ma tullen sinno peäle,
ütleb wäggede Jehowa, ja
tahhan so kue hölmad so
silmade ülle ülleswötta, ja
tahhan pagganille so allastust,
ja kunningrikidele so häbbi
naero näidata,
6.
Ja tahhan so peäle wissata
läilad asjad, ja sind
ärrateotada, ja sind silma-
immeks panna.
7.
Ja se peab sündima, et keik,
kes sind näwad, so jurest
ärrapöggenewad, ja ütlewad:
Ninewe on ärraraisatud; kellel
on temma pärrast ärras meel?
kust pean ma neid otsima, kes
sind trööstiwad?
8.
Kas sa olled parrem kui
Noamon, mis jöggede wahhel
seisab, kelle ümber wessi on?
kelle müri tagga merri on,
kellele müriks merri on.
9.
Mora-ma ja Egiptus olli
temma rammo, mis peäle otsa
ei olnud: Puti- ja Lubi-rahwas
on sulle abbiks olnud.
10.
Siiski on ta wangi läinud
wangide seas, ka temma nored
lapsed paiskati wasto kiwwi
keigede ulitsatte otsa peäle, ja
temma auliste issandatte
pärrast heitsid nemmad liisko,
ja keik temma üllemad on
ahhelattega kinnipandud.
11.
Ka sinna pead joobnuks
sama, sa pead teädmatta
ollema; ka sinna pead
waenlase pärrast tuggewa
paika otsima.
12.
Keik so tuggewad liñnad on