Teine Samueli Ramat
744 
Kidetud olgo Jehowa so
Jummal, kes need mehhed on
kinniannud, kes omma kät mo
issanda kunninga wasto
üllestöstnud.
29.
Ja kunningas ütles: Kas se
noremehhe Absalomi kässi
hästi käib? ja Ahimaats ütles:
Ma näggin suurt kärrinat, kui
Joab kunninga sullast ja mind
sinno sullast seie läkkitas, ja
ma ei tea mitte, mis se olli.
30.
Ja kunningas ütles: Minne
körwale, jä siñna seisma; ja ta
läks senna körwale ja jäi
seisma.
31.
Ja wata Kusi tulli, ja Kusi
ütles: Wötko mo issand
kunningas head sannumed
kuulda, sest Jehowa on sel
päwal sulle öigust saatnud
keikide käest, kes so peäle
kippusid.
32.
Ja kunningas ütles Kusi
wasto: Kas se noremehhe
Absalomi kässi hästi käib? ja
Kusi ütles: Mo issanda
kunninga waenlased ja keik
need, kes so peäle kippuwad
sulle kurja teggema, sago se
noremehhe sarnatseks.
19.
Peatük.
Tawet leinab ja kaebab
Absalomi pärrast, ja saab jälle
omma kunningrigi peäle.
1.
Ja kunninga südda kihwatas,
ja temma läks ülles wärrawa
üllema tuppa ja nuttis, ja kui
ta senna läks, ütles ta nenda:
Mo poeg Absalom, mo poeg,
mo poeg Absalom! kes annab
et ma olleksin ärrasurnud,
minna sinno assemel! oh
Absalom, mo poeg, mo poeg,
2.
Ja Joabile anti teäda: Wata
kunningas nuttab ja leinab
wägga Absalomi pärrast.
3.
Ja se ärrapeästmisse rööm
läks sel päwal leinamisseks
keige rahwale: sest rahwas sai
sel päwal kuulda, et ööldi:
Kunninga meel on ta poia
pärrast haigeks sanud.
4.
Ja rahwas wöttis sel päwal
wargsel wisil liñna tulla, otsego
rahwas wargsel wisil tulleb, kel
häbbi on, kui nemmad
taplussest ärrapöggenend.
5.
Ja kunningas olli ommad
silmad kinni katnud, ja
kunningas kissendas sure
heälega: Mo poeg Absalom,